Ma käisin ükskord päris nimekas töökojas ja palusin, et nad vahetaksid Felicia näidikuteplokis mõned läbipõlenud pirnid ära. Ülemus küsis kahe
elektriku käest, kas teete ära? Mõlemad ütlesid, et Feliciat nad ei tee. Jäigi tegemata. Sõitsin siis automaailma kaupluse ette ja ostsin poest
ristpeaga kruvikeeraja. No kui raske see siis ikka olla saab? Ja ei olnudki. Natukene läks alguses aega, et leida üles paar peidetud kruvi, kuid
viieminutilise otsimisega leidsin needki üles. Rooli ära ei võtnud, polnud tööriistugi. Spidokatross oli küll paganama lühike, kuid teatava
hookus-pookusega sain ka trossi lahti keerata (sealjuures mõtlesin, et spidomeetritrossi lahtiühendamine on nii kerge, et tee või iga päev seda ja
kilomeetraai ei jooksegi.. Aga mis see 500 eurosele autole ikka annab  )
Lisaks tuli lahti võtta pooltulede ja parktulede lüliti, kuid see oli juba kergem. Siis sain näidikuploki kätte ja lugesin pirnid üle, et kuhu palju
läheb. Kusjuures läks päris kõvasti, mingi 20 euro eest. Neid oli ikka omajagu, mingi 25 tükki või enam, erineva võimsusega. Vahetasin pirnid ära ja
panin kõik loogilises järjekorras tagasi. Lihtsalt puhas loogika ja tahtejõud, et töökojas seda ületamatult raskeks peeti, kusjuures ise olen ma
tegelikult hoopis teise ala inimene ja autodest jagan vähe. Kokku kulus umbes poolteist tundi ja selleks piisas ühest ristpeakruvikeerjast. Nüüd
särab näidikuteplokk nagu jõulupuuke.
|
